Aga ma kahetsen niipalju asju...
hetkel mõtlen neile ,räägin Kullakesega,ja nutan siin omaette...
Ma kardan kõigehalvimat,et me 5 läheme lahku peale suve...
ja ma ei taha üldse lõpetamist ,need inimesed keda maolen tundnud niii 9aastat,on peagi lõppemas..
Kõige rohkem kardan ma teie kaotamist,ma tean ma ei käitu hästi,aga ma ei saa sinna mitte midagi teha,ma ei hakka muutma ennast Kellegi pärast ...Ma olen mina ise ja ma ei hakka ka teesklema et maolen õnnelik vms...
Ja ennem ma sind rahule ei jäta kui...
Võin selleksminna ükskõik kui kaugele aga jamhh..
Hetkel mõtetes need eksamid kardan ka mata eksamist läbi kukkumist ja et ei lõpetagi koooli ära,
kui ma eksameid ära ei tee siis ma ei lähe ka edasi õppima see on kindel,ennem mdea võtaks endalt elu.
Ma põen ka seda et muutun tagasi selleks kellleks ma olin suvel
lõikusin,laaberdasin,jõin niipalju ja tossasin...
MA EI SUUDA ENAM TALUDA SEDA MAAILMAkuigi ma tean on igal ühel oma raskused ja tõusud,kkuid mu elu läheb alati allamäge ja see kõige pasam ongi mu elu juures...
ahh mdea ma ei jõua enam isegi halada,nutta,rääkida,ega midagi.
homme vb blogin uuesti kullakesed:)
tsau hetkel:)(K) MUSID OLETE MULLE!!
No comments:
Post a Comment